Blogi · Postitus 1 · 2024 ja 2025
Kuidas see algas
Kuidas ma lapsevanemapuhkusel jälle päriselt programmeerima hakkasin ja miks esimesed lasteraamatu katsetused esialgu sahtlisse jäid.
Avaldatud
- 2022Hakkan väikeses mastaabis jälle programmeerima.
- Märts 2024Mu poeg sünnib.
- 2024Lapsevanemapuhkus. Programmeerin jälle päriselt ja idee tuleb esimest korda.
- Jaan. 2025Esimene lasteraamatu prototüüp.
- Aprill 2025Teine katse. See kannab juba nime SagaLino.
- Dets. 2025Prillidega mõmmik näeb peaaegu igal pildil ühesugune välja.
- Suvi 2026Bagger Wuff.
2022: jälle natuke koodi
2022. aastal hakkasin jälle programmeerima, alguses väikeses mastaabis. Mõned tööriistad töö jaoks, mõned skriptid. Tehisaru tööriistadega läks see äkki palju kiiremini kui varem ja mul oli jälle päriselt tore.
2024: lapsevanemapuhkus
2024. aasta märtsis sündis mu poeg ja jäin lapsevanemapuhkusele. Osa sellest veetsime Prantsusmaal.
Sel ajal hakkasin päriselt programmeerima, peaaegu iga päev. Ja siis tuli mul esimest korda idee, millest hiljem sai Sagalino.
Programmeerisin enamasti siis, kui väike magas. Vahel ka siis, kui ta ei maganud.
Esimene asi, mille ehitasin
Mu esimene projekt oli beebimonitor. Voodi kohal rippus kaamera ja iga paari sekundi tagant vaatas tehisaru pilti ning kirjutas üles, kuidas mu poeg parajasti lamab. Seal seisis näiteks „The baby is positioned on its back“, koos kellaajaga. Panin sellele nimeks „Baby Roll Live“.
Keegi seda ei vajanud, ta lebas ju kolme meetri kaugusel minust. Aga see oli esimene kord, kui ehitasin ise midagi pilditehisaruga, ja see töötas juba esimesel õhtul.
Samal ajal märkasin, kui hästi tehisaru oskas pilte lugeda. Pärast tahtsin teada, kas ta oskab ka pilte maalida, milles laps ennast ära tunneb. Natuke hiljem alustasin samas köögilauas lasteraamatuga.
Jaanuar 2025: KidsBook Creator
Vanim versioon, mis mul veel alles on, pärineb 3. jaanuarist 2025. Siis olime juba tagasi Hamburgis. See kandis nime „KidsBook Creator“, oli täielikult inglise keeles ja selles oli neli sammu: tegelane, lugu, stseenid, eelvaade. Lugu tuli tekstimudelilt, pildid DALL·E 3-lt.
Kirjutasin tehisaru juhiseid pidevalt ümber. Ühes neist seisab „maintaining exact same character design“. Ta pidas sellest harva kinni.
Lood olid juba üsna head. Piltidega oli probleem, mida ma kaua lahendada ei saanud: tegelane nägi igal lehel teistsugune välja. Vahel oli lapsel punased juuksed, vahel pruunid, ja jope oli iga kord erinevat värvi.
Aprill 2025: teine katse
Aprillis proovisin uuesti, seekord korraliku veebirakendusena saksa keeles. See kandis juba nime SagaLino ja selles oli kaksteist sammu pealkirjast valmis raamatuni.
See nägi juba raamatu moodi välja, aga sellisena poleks ma seda kellelegi trükkinud. Sagalino lasteraamat elab sellest, et laps leiab end või oma tegelased igalt lehelt. Kui keegi näeb viiendal lehel äkki teistsugune välja, märkavad lapsed seda kohe.
Detsember 2025: prillidega mõmmik
Jõulude ajal võtsin vana lehe uuesti ette ja ehitasin selle täielikult ümber. Siis valmis kaks testraamatut väikesest mõmmikust, kes õpib potile minema. Esimest korda nägi tegelane peaaegu kõikjal ühesugune välja.
Põhimõtteliselt oleksin sealt edasi võinud minna. Aga see oli meie esimene lasteaiatalv. Mu poeg tõi lasteaiast koju iga nakkuse, ma jäin neist kõigist haigeks ja lebasin üsna kaua voodis. Projekt läks jälle sahtlisse. Aeg-ajalt proovisin mõnda uut pildimudelit ja panin sahtli jälle kinni.
Järgmises postituses räägin, miks lasteraamatud mind üldse nii väga huvitavad. Kuidas sahtel 2026. aasta suvel lõpuks lahti läks, tuleb sellele järgmises.