Illustratsioonistiil
Isikupärastatud lasteraamat paberlõike stiilis
Tegelane, taandatud oma kontuurile. Nägusid ega sisejoonistust ei ole, on ainult piirjoon valguse ees. See kõlab vähesena ja on üks vanemaid pildivõtteid üldse.
Loe kogu lugu tasutaSama stiil kogu raamatusE-raamat 5,00 €

Paberlõikest esimese täispika animafilmini
Sõna siluett tuleb prantsuse keelest. Mitmed autorid, nende seas Louis-Sébastien Mercier ja Honoré de Balzac, tuletavad selle nimest Étienne de Silhouette, kes oli 1759. aastal mõne kuu Prantsusmaa rahandusminister ja keda tunti peamiselt ebapopulaarsuse poolest.
Lõikekunstina on siluetil Saksamaal ja Šveitsis pikk traditsioon. 19. sajandil oli Paul Konewka Deutsche Biographie järgi tähtsaim saksa kunstnik selles vallas. Tema siluetid Shakespeare'i näidendile A Midsummer Night's Dream ilmusid 1868. aastal Heidelbergis.
Sammu paberilt jutustamisele astus Lotte Reiniger. Aastatel 1923 kuni 1926 valmis tal film Die Abenteuer des Prinzen Achmed („Prints Achmedi seiklused“) ja arvud on hämmastavad: esilinastusversiooni jaoks pildistati üle 250 000 kaadri. Tegelased ja dekoratsioonid lõikas ta käsitsi mustast papist ja pliist, ühendas need liigendite abil valguslaual ja pildistas liikumise iga faasi eraldi.
Tulemus, veidi üle tunni pikkune film, on vanim säilinud täispikk animafilm. See valmis kümme aastat enne suurstuudiote animafilme ja Frankfurti Deutsches Filmmuseum restaureeris selle 1999. aastal.
Isikupärastatud lasteraamatu jaoks tähendab see, et pildikeel pärineb muinasjutust ja varjuteatrist. See jutustas lugusid juba ammu enne, kui pildiraamat tänapäevasel kujul tekkis.
Nimed stiili taga
Lotte Reiniger
Die Abenteuer des Prinzen Achmed, 1926
Ta viis paberlõike filmi ja lõi sellega vanima säilinud täispika animafilmi. Üle 250 000 kaadri, iga liikumisfaas käsitsi paigutatud.
Paul Konewka
Varjupildid Shakespeare'i näidendile Suveöö unenägu, 1868
Deutsche Biographie järgi 19. sajandi tähtsaim saksa paberlõikekunstnik. Tema 24 varjupilti näitavad, kui palju väljendust mahub puhtasse kontuuri.
Marcus Behmer
Kümme paberlõiget, Berliin, W. Büxenstein, 1930
Illustraator, töötas muu hulgas kirjastusele Insel Verlag. Tema lõiked näitavad tehnika jõudmist 20. sajandi alguse raamatukunsti.
Kuidas paberlõiget ära tunda
- Ühevärvilised pinnad ilma igasuguse sisejoonistuseta, enamasti mustad, heleda või värvilise tausta ees.
- Kogu vorm tekib välisjoonest. Mida servas ei näe, seda ei ole.
- Sageli profiilivaated, sest profiilis on rohkem äratuntavat kui eestvaates.
- Vastuvalguse meeleolu. Stseen mõjub, nagu seisaks ta valgustatud pinna ees.
- Üksikasjadest saavad siluetitunnused: patsid, prillid, keep, müts.
Millistele lugudele siluetid sobivad
Paberlõige on tugev, kui loo juures loeb atmosfäär. Muinasjutud, õhtujutud, kõik, kus on mets, öö, reis või muundumine. Puuduvad näod on siin eelis: lapsed panevad meeleolu ise sisse ja see töötab sageli paremini kui ükski joonistatud naeratus.
Vähem sobib ta lugudele, kus loevad peened tunded või paljud korraga tegutsevad tegelased, sest kattuvate siluettide puhul on neid raskem üksteisest eristada.
Vanuse poolest kannab ta umbes neljaselt. Nooremad lapsed vajavad asjade nimetamiseks pigem värvi ja sisejoonistust, ja neile sobivad paremini vahakriit või akvarell.
Hea teada
Kas mu laps tunneb end siluetis ära?
Nende tunnuste järgi, mis kontuuris nähtavale tulevad: soeng, prillid, lemmikmüts, kaisuloom kaenla all. Just seda küsime kirjelduse juures. Nahavärv ja silmavärv ei mängi selles stiilis rolli, siluetitunnused seda enam.
Kas paberlõige pole lastele liiga sünge?
Pildid on kontrastsed ja heledad. Taust on enamasti hele või värviline ja tegelased seisavad vastuvalguses. Mõju on pigem varjuteatri kui öise stseeni oma.
Mis vanusele see stiil sobib?
Umbes neljaselt. Varem aitab lapsi vaatamisel värv ja sisejoonistus, sest nad tahavad asju nimetada. Lasteaiaeast alates tajutakse taandatud vormi pigem põnevana.
Kas stiil jääb kogu raamatus samaks?
Jah. Kõik 14 lahtivolditud lehekülge valmivad valitud stiilis, kaas ja peategelase portree kaasa arvatud. Stiilivahetust keset raamatut ei esine.
- 1.Étienne de Silhouette, ülevaade. (prantsuse keeles)Põhineb allikatel: Prantsusmaa rahandusminister 1759. aastal. Mitmed autorid, nende seas Mercier ja Balzac, näevad temas sõna siluett päritolu.
- 2.Deutsche Biographie: Paul Konewka. (saksa keeles)Põhineb allikatel: Konewkat peetakse 19. sajandi tähtsaimaks saksa siluetikunstnikuks. Siluetid näidendile A Midsummer Night's Dream, Heidelberg 1868.
- 3.Deutsches Filminstitut und Filmmuseum (DFF): Die Abenteuer des Prinzen Achmed. (saksa keeles)Põhineb allikatel: Valminud aastatel 1923 kuni 1926, esilinastusversiooni jaoks üle 250 000 kaadri, vanim säilinud täispikk animafilm, restaureeritud 1999.
- 4.Metropolitan Museum of Art: Marcus Behmer. (inglise keeles)Põhineb allikatel: Behmer, raamatukunstnik ja illustraator 20. sajandi alguses.
Teised illustratsioonistiilid
- 3D-animatsioon
- Akvarell
- Andide tekstiilikunst
- Cordel-puugravüür
- Graafiline romaan
- Hiina tušš
- Juugend
- Ligne claire
- Lihtne graafiline stiil
- Minhwa
- Paberkollaaž
- Põhjamaine muinasjutt
- Retro-guašš
- Risograafia
- Sulepliiatsijoonistus
- Tingatinga
- Tušš ja akvarell
- Ukiyo-e
- Vahakriit
- Värvipliiats
Lühidalt: kõik illustratsioonistiilid, kuidas see toimib ja korduma kippuvad küsimused.